“Kui Näpustuudiole mõelda, tuleb alati soojus hinge, kuna see on olnud üks suur seiklusterohke ja lahutamatu osa minu lapse- ja nooruspõlvest, mis kujundab minu elu ka palju aastaid hiljem. Ühelt poolt oli see alguseks käsitööpisikule, mis mind senini saadab, teisalt aga pakkus võimaluse igal nädalal kokku saada sõpradega, keda aastate jooksul meisterdamise kõrvalt ka üha juurde tuli – ning mitmedki neist on sõbrad kogu eluks!
See aeg, mida Aila ja Näpustuudio kooli, kodutöö ja olmemurede vahele võimaldas, oli minu jaoks väga tähtis. Alati jääb meelde, millise ootusärevusega ootasin ma Näpustuudiopäevi ja võimalust mõned tunnid nalja ning jutustamise saatel mööda saata. Need ajad püsivalt meeles ka selle tõttu, et stuudioaastate jooksul valminud arvukad meisterdused leidsid oma kodud kogu sugulaskonnaski! Külaskäikudel südamepatju, pärliehteid või päkapikke nähes tulevad need ajad ikka meelde. Ja sealjuures ka see, kui mõne sellise asja loomeprotsess osutus oodatust pikemaks, kuna ülevoolava lõbutsemise taustal jäid tähelepanuta mõned jäsemed või ununesid ümberkeeramisaugud.
Näpustuudio aeg oli täis meisterdamist, nalja ja naeru. See andis mulle palju enamgi, kui võimaluse teha kaisuloomi, kaarte ja pärliloomi – Näpustuudiost sain ma enesekindlust loomiseks. Isetegemine on rõõm, aga see õpetab protsessi kaudu ka seda, kuhu on võimalik jõuda. Aastate ja kogemuse kasvades muutusid meisterdused keerukamaks ja suuremaks. Ja alati said need meisterdused Aila ja teiste imetoredate õpetajate abiga edukalt tehtud. Nüüd on need meenutused sellest, mida kõike ilusat saab luua, kui vaid veidi aega ja armastust töösse panna ning julgeda abi paluda, kui seda on tarvis.
Kuigi elu on mind Näpustuudio „staabist“ praegu kaugemale tüürinud, jääb see alati minu südamesse kui koht, kus sai luua nii käsitöömeeneid kui ka sõprussuhteid. Eriliselt soojendab meelt, et laatadel Näpustuudio liikuvstaapi kohates polekski nagu aastaid möödunud – alati tervitab rõõmsameelne Aila ja käsitöövõlurid ning hunnikus imelisi meisterdusi, mis ootavad oma päriskodu. Ja teadmine, et igal sellisel meisterdusel on autor, kes on seda valmistades veetnud imelise ja rõõmu täis nooruspõlve inimeste keskel, kes armastavad seda, mida nad teevad!”